Käimas on Eesti merealade planeerimine, mille raames on paika pandud kolm kavandamiseks sobilikku ala. Välja valitud aladel on keskkonnamõju ennustatavalt pigem väike. Samas ei ole praegu selge, milline saaks olema tuulikutega kaasneva müra mõju kalade rännuteedele.
Riigi 2017. aastal algatatud Eesti mereala planeeringu koostamise eesmärk on kaardistada merekeskkonna sobivust erinevate inimtegevuste, sealhulgas kavandamiseks. Lisaks hetkel planeeritavatele aladele saaks tulevikus koos varasema Pärnu mereala planeeringuga arendada 6,7 protsendil Eesti merealast.
Kavandatavatest aladest üks asub Liivi lahes ja kaks paiknevad Saaremaalt lääne suunas. “Meie praeguste teadmisi ja kasutatavat tehnoloogiat arvesse võttes mujal Eestis arendada ei ole võimalik,” kommenteeris rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach.
alad. Autor/allikas: rahandusministeeriumVäikseim vahemaa 11.1 kilomeetrit
kavandamiseks sobilikud alad sõeluti välja mitmesammulise protsessi käigus. Näiteks välistati looduskaitsealad ja alad, mida läbivad linnu- ja nahkhiirte rändetee koridorid ning arvestati hüljeste liikumisega.
Seejärel määrati miinimumdistants inimasustusega. “Sotsiaalseks puhvriks võtsime 11,1 kilomeetrit. See number tugineb varasemal sotsioloogilisel uuringul, milles inimestelt küsiti, kui kaugel peaks nende arvates tuulikud inimasustusest paiknema,” kommenteeris Kautlenbach.
Tähtsaim kriteerium on aga mere sügavus. Sobivad kohad peavad oludelt võimaldama rajamist ehk peab olema tuulikute jaoks piisavalt tuult ja paiknema sobiva sügavusega alad. “Kui meri on liiga sügav, ei tasu see end praegu majanduslikult ära,” selgitas Kautlenbach.
Arvestada tuli ka oluliste laevateede ja kaitseväe radaritega
Tuulikud võivad merepõhja elustikku toetada
Eesti mereala planeeringu koostamise oluliseks osaks oli kõikide inimtegevuste, sealhulgas ka keskkonnamõju analüüsiks loodud mõjualgoritm. See arvutuseeskiri koondab umbes 2000 eksperimentaalset teadustööd, mis on läbi viidud kohtades, kus on juba olemas.
Eestis seni ehitatud ei ole. Autor/allikas: Jon Pinder/Flickr.com”Tegemist on parima olemasoleva teadmisega, mis võimaldab keskkonnamõju erinevatele loodusväärtustele matemaatiliselt mõõta. Selgus, ennustatav negatiivne mõju on võrdlemisi tühine,” sõnas mõjualgoritmi loonud Jonne Kotta, kes on Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor.
Selleks, et teaduskirjanduse põhjal loodud mudelit planeeritavatel tuulikualadel rakendada, kaardistati sonarite ja tuukrite abil merepõhja elustikku ja struktuuri. “Tuulikute kavandamiseks sobilikel aladel on merepõhi suhteliselt ebastabiilne, kuhu ei saa seetõttu tekkida püsivat elustikku. Kui me paneme merepõhja tuuliku vundamendi, eeldusel, et selle struktuur sarnaneb looduslikule materjalile, siis me tekitame stabiilse elupaiga, kuhu saavad kinnituda väärtuslikud loomad ja taimed. Seeläbi on oodatav keskkonnamõju sellistele organismidele isegi positiivne,” selgitas Kotta.
Riik loobus müra mõju uuringu rahastamisest
Eraldi küsimus on, kuivõrd mõjutab põhjustatud müra kalu ja kalade rännuteid. Iseäranis puudutab see küsimus terava kuulmise poolest tuntud Eesti rahvuskala räime, kelle elu on madalmereliste planeeringualadega tihedalt seotud.
“Kui soovime enne esimeste tuulikute merre paigaldamist teada saada, kuidas mõjutab tuulikute töömüra räime, siis peame need uuringud ise läbi viima, sest mujal läbi viidud uuringud sellele vastust ei anna,” sõnas Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor ja Norra mereuuringute instituudi järeldoktor Mehis Rohtla
Kaasprofessori sõnul on Eestis müra mõju kaladele kaudselt küll uuritud, kuid need uuringud on põhinenud laevamüral ja kindlaid järeldusi on nende abil raske teha. “Laevad tulevad ja lähevad, tuulikud on aga ühe koha peal. Kui tuulikud on kalade rändeteel või kude- ja toitumisaladel, siis on küsimus, kas kalad muudavad seetõttu oma käitumist. Seda me täpselt ei tea ja selle pärast ollaksegi mures,” selgitas Rohtla.
Scroby Sands Ida-Inglismaa ranniku lähedal. Autor/allikas: Martin Pettitt/Flickr.comTartu Ülikooli mereinstituudi eestvedamisel planeeriti põhjalikku eksperimentaalset tuulikumüra mõju uuringut, kuid riigieelarve strateegiast ei olnud selleks raha seekord võimalik eraldada. “Olime seda uuringut juba mõnda aega ette valmistanud. Kuna Eestis ei ole, on vaja tuuliku töömüra kõrgtehnoloogilise heliseadme abil kunstlikult tekitada ning seeläbi uurida, kas ja kuidas räime käitumine sellest muutub,” selgitas Rohtla.
Kaasprofessor lisas, et tehniliste lahenduste osas olid juba toimunud konsultatsioonid Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega ja esialgne tööplaangi oli juba paigas. Hetkel käivad uute rahastusallikate otsingud.
Kalurid on mures räime arvukuse pärast
Rohtla sõnul on kutselised kalurid ja mitmed teised huvigrupid väljendanud muret tuulikute mõju pärast räime arvukusele: “Kuna räim on paljude kutseliste kalurite põhiline püügiobjekt ja tuluallikas, siis on nende mure õigustatud, sest teadlastena ei saa me hetkel tõesti öelda, et mõju räimele puudub – seda pole lihtsalt uuritud.”
Kaasprofessor nentis, et ta mõistab rohepöörde olulisust ja näeb seetõttu vajadust kompromisside leidmiseks: “Seepärast võiks ka mõelda mõne väiksema või ühe suurema ehitamisele enne reaalsete müra mõju-uuringute läbiviibimist. Seda oleks pidanud tegelikult juba ammu tegema, et anda teadlastele võimalus keskkonnamõjusid väiksemas mastaabis reaalselt uurida.”
Muret tekitab Rohtla sõnul avamere arenduste rohkus: “Kui kõik praegused arendused kümne aasta pärast enam-vähem ühel ajal realiseeruksid, siis oleks märkimisväärne osa rannikumerest enne ehitusjärgsete mõjuhinnangute läbiviimist tuulikuid täis ning võimalust oma vigadest õppimiseks ja teiste arenduste korrigeerimiseks enam poleks.”
Kautlenbach vastas, et müra mõju hindamisel on tuginetud varasematele uuringutele ja ekspertarvamusele ning jõutud järeldusele, et eeldatavalt olulist mõju ei kaasne. Küll aga on tema sõnul vaja mõju täpsustada hoonestusloa etapis.
Pärnu mereala arendustele kehtib varasem planeering
Kautlenbach täiendas, et praegu töösolev mereala planeering ei puuduta Pärnu ja Hiiu mereala, kus kehtivad 2017. aastal kehtestatud planeeringud. See tähendab seda, et näiteks Eesti Energia hoonestusloa etapis oleva Liivi lahe nimelise arendamine toimub juba varem kehtestatud planeeringu alusel.
Kas Pärnu merealal oleks võimalik kavandada, kui kasutataks praegust lähenemist? “Selle teadasaamiseks tuleks Pärnu merealal koostada uus planeering, sest kasutatakse erinevaid metoodikaid ja Pärnu merel pole seni praegust tootmiseks sobilike alade valiku metoodikat kasutatud,” sõnas Kautlenbach.
Hiiumaa merealal kehtestatud planeering pärineb samuti varasemast ajast ja järgib samu standardeid, mida kasutati Pärnu mereala planeeringu koostamisel. “Riigikogu tühistas seal osa, sest õhku jäi ebasoodsa mõju võimalus Natura alale,” selgitas Kautlenbach.
Siiski ei ole täielikult välistatud, et Hiiumaa merealale kerkib. “Enefit Green tõepoolest sinna kavandab, ent selle keskkonnamõju hindamine on alles pooleli,” täiendas Kautlenbach.