17. märtsil 2026 toimus Kuressaare Ametikoolis tuuleenergeetika valdkonna ümarlaud, mis tõi kokku haridus- ja energeetikasektori esindajad, et arutada tööjõu vajadusi, koolituse korraldust ning koostöövõimalusi kutsekoolide ja ettevõtete vahel.
Osalejate hulgas olid Kuressaare Ametikooli õpilased ja töötajad, tuuleenergeetika ettevõtjad, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) esindajad, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad ja õpilased ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.
Peamised aruteluteemad:
🔹 Haridus ja õppijaskonna trendid
Viimase viie aasta jooksul on kutseharidus märkimisväärselt muutunud. Noorte motivatsioon õppida tuuleenergia erialasid on seotud tehnoloogiahuvi, valdkonna eripära ning selle kasvava olulisusega.
🔹 Tööjõu prognoos (OSKA ülevaade)
Lühiülevaade OSKA raportist tõi esile valdkonna tööjõuvajaduse järgmise 14 aasta jooksul – isegi konservatiivse arengustsenaariumi korral. Arutati ka õppekohtade arvu, väljalangevuse riske ning praktilise õppe tähtsust.
🔹 Tuuleenergeetika areng Eestis
ETEA hinnangul ei ole meretuuleenergia tootmist Eestis oodata enne 2033. aastat, kuigi viis projekti on aktiivsed. Arendusprotsessid on aeglased planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise tõttu, samal ajal kui naaberriigid liiguvad suurte investeeringutega edasi.
🔹 Ettevõtete ja koolide koostöö
Ettevõtted hindavad koostööd kutsekoolidega, kuid rõhutavad koolide aktiivset rolli praktikakohtade leidmisel. Arutati ka GWO-sertifikaadi vajalikkust ning koolituste rahastamise võimalusi.
🔹 Ministeeriumi vaade ja rahastus
Haridus- ja Teadusministeerium tõi esile riigi prioriteedid: julgeolek, toidujulgeolek, inseneride järelkasv ja tervishoiutöötajad. Samuti rõhutati vajadust kaasajastada rahastusmudeleid, kuna tehnikaerialad on kulukad. Arutati ELi fondide, eraraha ja koolide omatulu võimalusi.
🔹 Tööjõu arendamine ja praktika
Tuuleenergeetika sektor kasvab järgmise kümnendi jooksul järk-järgult. Ettevõtete sõnul aitab GWO-sertifikaat tagada ohutuma ja sujuvama sisseelamise, kuid praktikantide koolituse rahastamine on riskantne ilma kindluseta, et nad jäävad valdkonda tööle.
🔹 Tuleviku õpiteed
Tutvustati plaani luua ühtne inseneeria “baasõppekava”, mille alusel alustatakse koos, kuid hiljem spetsialiseerutakse – näiteks automehaanikuks või elektrituuliku tehnikuks. Eesti on praegu Balti riikidest ees, pakkudes kutsehariduse tasemel tuuleenergia õpet.
Ümarlaua järel külastasid osalejad Upal asuvat ohutuskoolituskeskust, kus on võimalused nii GWO ja IRATA koolitusteks kui ka komposiitmaterjalide õppeks.
Arutelu kinnitas ühist arusaama: kohaliku kvalifitseeritud tööjõu arendamine on Eesti tuuleenergeetika tuleviku jaoks kriitilise tähtsusega.