Riigikogu arutas teisipäeval Isamaa fraktsiooni algatatud arutelu Eesti energiajulgeoleku üle.
Ettekande tegid Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige Riho Terras, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi professor ning jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konist ja riigikogu liige Andres Metsoja, teatas riigikogu pressiteenistus.
Riho Terras ütles oma ettekandes, et ühiskondlik debatt Eesti strateegiliste valikute üle ei ole tasakaalus ning rohepöörde sildi all ei tohiks mingil juhul stigmatiseerida olemasolevaid energiatehnoloogiaid, vaid püüda alal hoida, arendada ja kaasajastada Eesti teadus-, tööstus- ja tehnoloogilist potentsiaali.
“Pean tunnistama, et siinsamas saalis aprillis toimunud “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035″ arutelu näitas selgelt, et teema on plakatiivne, loosungitel põhinev, aga tegelikult selgeid arengukavasid ja plaane Eestis minu hinnangul täna ei ole. Ometi on meie kõigi jaoks oluline, et Eestis inimestel igal ajal oleks tuba soe, lamp põleks ja see juhtuks ka veel mõistliku hinnaga,” toonitas Terras.
Energia allikad, mis võimaldavad kõige enam süsinikdioksiidi (CO2) heidet vähendada – nagu tuul ja päike – ei ole Terrase sõnul reguleeritavad, nende puhul sõltub energia tootmine oludest mida Eesti ise ei saa määrata.
“See tähendab, et põletusjaamad on vajalikud ja jäävad vajalikuks ka tulevikus, selleks et energiapidevust tagada ja julgeolekut tagada. Nii kaua kui vesinikutehnoloogiad, akud ja kondensaatorid ei ole nii kaugele arenenud, et on võimalik salvestada päikese- ja ,” lisas ta.
Ettekande lõpus ütles Terras, et Eesti peab tagama õiguskindluse Eesti ettevõtetele, mis energeetika tootmisega tegelevad. “Me peame ütlema, mis on nende tulevik lähimate aastate jooksul. arengukava, mis praegu seda valdkonda reguleerib, kirjutati 2012. aastal.”
Alar Konist märkis oma ettekandes, et Euroopa Liidus on stabiilne olnud või stabiliseerunud, kuid energiatarbimine on aasta-aastalt kasvanud, seda kasvu ei suudeta aga katta ning see on kompenseeritud impordiga.
Ta lisas, et Balti riikides on energiadefitsiit kasvanud ja samamoodi ka Põhjamaades. Eesti importis eelmisel aastal 43 protsenti elektrienergiast ja vaid 25 protsenti elektrienergiast tuli või tootmisest.
“Kui me kuuleme, kui palju megavatte meil päikeseparke kogu aeg juurde ehitatakse või installeeritakse, siis me peame ikkagi aru saama, milline on see kasutustegur või kui palju aastas ta suudab meile seda energiat genereerida. Muidugi ajaperioodil meist sõltumata. Ja see on 0,12 teravatt-tundi. Tuletan meelde, et oli 8,4 teravatt-tundi. See võiks panna mõtte käima,” rääkis Konist.
Konist toonitas, et energiajulgeolekut ja varustuskindlust ei saa alahinnata. “Ja me peame arvestama ka seda, et me oleme ülekandeliini lõpus. Koroonakriis pani ka riigipiirid kinni. Kokkulepe on, et ei pane kinni. Ja kui nüüd mõtlete seda, et kui ülejäänud Euroopa riigid ka satuks energiadefitsiiti, kas kokkulepped peavad või rahuldatakse kõigepealt oma riigi elanike energiavajadus. On selge see, et rahuldatakse oma riigi energiavajadus ja öeldakse pärast, et vabandame, järgmine kord proovime paremini,” leiab ta.
Andres Metsoja keskendus ettekandes kolmele teemale: varustuskindlusele, õigusselgusele ja kohaliku kogukonna kaasamisele. Ta ütles, et ka järk-järgulisel üleminekul peab riigil olema tagavaraplaan.
“Üks nendest võimalustest on säilitada põlevkivist võimekus, et vajaduse tekkimisel oleks meil olemas plaan B. Siinkohal peame arvestama asjaoluga, et energiajulgeolekuvaates on oluline meie elektrivõrgu desünkroniseerimine Venemaast 2025. aastaks,” ütles Metsoja.
“Üleminek sünkroontööle Mandri-Euroopa sagedusalaga maandab riski, et Eesti sõltuvust Venemaa energiasüsteemist ja sagedusalast võiks meie vastu ära kasutada. 2026. aastast olema seega Mandri-Euroopa sagedusalas, aga meie ühendused lääneriikidega jäävad vähemalt esialgu napiks. Seega peab Balti riikidel olema reaalne valmisolek hoida oma sagedust ka iseseisvalt,” lisas ta.
Metsoja rõhutas, et olulist avalikku huvi silmas pidades peab rääkima ka õigusselgusest ja senistest kitsaskohtadest ning õigusselgus ja kindlustunne tagavad tema sõnul, et ka päriselt rajatakse.
“Selleks, et me suudaksime kliimaeesmärgid edukalt täita, on vaja Eesti inimeste tuge. Selle saavutamiseks on vaja, et inimesed mõistaksid ja tunneksid muudatustega tekkivat kasu. Meie õigusruum ja riiklik sõnum peaks rajama lihtsal põhimõttel: kui sinu tagaaeda midagi rajatakse, siis kaasneb sellega lisaks potentsiaalsele segajale ka konkreetne kasu sulle, sinu kogukonnale ja piirkonnale,” ütles Metsoja.
“Kui ühte maakonda rajatakse mere- või , mis on riiklik huvi, siis peab osa selle pargiga kaasnevast tulust jõudma ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse,” lisas ta.