Riigikohus leidis tänases otsuses, et tuuleenergia arendamise kasuks räägib oluline avalik huvi ja nii riigiasutustel kui ka kohalikul omavalitsusel tuleb teha mõistlikke pingutusi selle nimel, et planeeringutes kavandatud tuulepargi rajamine oleks võimalik.
Kohtusse jõudnud vaidlus puudutab Lavassaare turbamaardlas asuvat 892 hektari suurust maa-ala, mis sobib Pärnu maakonnaplaneeringu ja endise Sauga valla üldplaneeringu järgi tuulepargi rajamiseks. Samas on planeeringutes märgitud, et elektrituulikud on võimalik sinna püstitada alles pärast maavara ammendamist. Eurowind OÜ ja Nelja Energia AS taotlesid 2017. aastal vallalt projekteerimistingimusi, et ehitada turbamaardla alale Elbu ja Nurme rappa tuulepark.
Vald lükkas aga taotlused tagasi, sest Maa-amet ja Keskkonnaamet jätsid need kooskõlastamata. Ametid selgitasid, et riigimaal asuvatel kinnistutel toimub parajasti turba kaevandamine ning tuulikute püstitamine võiks halvendada juurdepääsu maavarale ja selle säilimist. Samuti vaidlesid tuulepargi rajamisele vastu kaks kaevandusfirmat, sest praeguse tehnoloogia järgi kaevandatakse turvast korraga tervel tootmisväljakul ja maavara väljamine kestab rabades veel aastakümneid. Teistsugused meetodid oleks nende hinnangul tehniliselt keerulised ega tagaks turba kasutuskõlblikkust. OÜ Eurowind vaidlustas valla korralduse halduskohtus. Ettevõte viitas muu hulgas sellele, et planeeringutes on maa-ala peetud tuulikute püstitamiseks sobivaks ja energiamajanduse arengukava järgi peab taastuvatest allikatest pärit elektri osakaal Eestis suurenema. Mujale ei saa aga erinevate piirangute tõttu tuuleparke rajada.
Kaebaja väitel oleks võimalik turvas väljata esialgu ainult tuulikute alt ja seda lubab ka valla üldplaneering. Samuti saaks juurdepääsuks kasutada juba turba kaevandamiseks rajatud teid. Oluline on nii maavara kui ka tuuleenergia kasutamine Haldus- ja ringkonnakohus jätsid OÜ Eurowind kaebuse rahuldamata, kuid Riigikohtu halduskolleegium tühistas täna varasemad otsused ja kohustas Tori valda – mis on Sauga valla õigusjärglane – taotlust uuesti läbi vaatama. Kolleegium leidis, et kui planeeringutes on ette nähtud turbaalale tuulepargi rajamine, siis tuleb projekteerimistingimuste andmise üle otsustades teha kõik mõistlikult võimalik, et see plaan saaks teoks. See kohustus laieneb nii kohalikule omavalitsusele kui ka haldusmenetlusse kaasatud Keskkonnaametile ja Maa-ametile. Riigikohus pidas tähtsaks, et nii tuuleenergia tootmise kui ka seni kasutusele võetud turbaalade ammendamise poolt räägib oluline avalik huvi.
Rabade edasist kuivendamist tuleks vältida ning jätkata kaevandamist juba kasutusele võetud turbaaladel. Tuuleenergia tootmisvõimalusi kaaludes peab arvestama ka riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega. Seejuures võib Riigikohtu hinnangul avalikke huve kõige paremini teenida lahendus, mille puhul mõlemad tegevused toimuvad ühel ajal samas kohas, mistõttu tuleks lähemalt uurida, kas tehnilised lahendused seda võimaldavad. Kolleegium märkis, et projekteerimistingimused kehtivad igaühe, mitte üksnes nende taotleja suhtes. Seega võiksid need anda raamistiku läbirääkimiste pidamiseks igale arendajale. Kuivõrd arendusala paikneb riigi maal, on ehitusõiguse saamisel otsustav see, milline ettevõtja omandab maakasutusõiguse. Riigikohtu otsusega saab tutvuda siin.