Kuigi avalikkuses seostatakse kõrgeid elektrihindu sageli tuulevaikusega, näitavad andmed, et pilt on tegelikult keerulisem. Eesti elektritootmist jälgivad reaalaja andmed viitavad, et tuulepargid toodavad ka neil päevil arvestatavas koguses elektrit ning tuulikud ei seisa massiliselt.
Kui tänaval tundub ilm tuulevaikne, ei pruugi see peegeldada olukorda tuulikute töö kõrgusel. Tuulikud töötavad paarisaja meetri kõrgusel, kus tuuleolud on paremad ning tuult võib olla piisavalt elektritootmiseks ka siis, kui maapinnal on vaikne.
Jaanuari keskmine Eesti tuuleparkide tootmisvõimsus oli 138 MW. Kui tuuleparke oleks tänasest 4 korda rohkem suudaks nende toodang kuhjaga tasa teha Auvere elektrijaamast puudu jäänud toodangu asendades selle kordades ja kordades soodsama ja puhtama elektri pakkumisega turul.
Elektrihinna tõusu üks peamisi põhjuseid on hoopis tootmisvõimsuste ja tarbimise tasakaal. Külmade ilmadega kasvab elektritarbimine märgatavalt. Kui samal ajal on osa juhitavaid tootmisvõimsusi hoolduses või riketega väljas, tekib puudujääk, mis tuleb katta impordiga. Kui aga kogu piirkonnas on külm ning nõudlus suur, on ka importelekter kallis.
Viimastel päevadel on Soome madala tuuletootluse taga olnud lisaks tuulevaikusele ka tuulikute labade jäätumine, mis on oluliselt pärssinud tuuleenergia tootmist. Jäätumine on erakorraline ilmastikunähtus, mille korral külmades ja niisketes tingimustes võib tuulikulabadele tekkida jääklombid, mis vähendavad nende efektiivsust või panevad tuuliku automaatselt seisma tootmise ohutuse tagamiseks. Tegemist on seni suhteliselt haruldase nähtusega, mille esinemise tõenäosus Eestis on väga väike, kuid see võib turgudel mõjuda ajutiselt olulise tootmislangusena. Regioonides, kus jäätumine on probleemiks, kasutatakse spetsiaalseid labade sulatamise tehnoloogiaid, kuid need on kulukad ja seetõttu ei ole neid alati laialdaselt kasutatud.
Kokkuvõtvalt – piisava tootmisvõimsuse korral suudaks tuuleenergia katta olulise osa Eesti tipunõudlusest ja tuua tarbijale hinna alla. Täna ei ole Eestis aga veel kaugeltki nii palju tuuleparke, et see roll täielikult täita. Eesti impordib aastas poole enda vajalikust elektrist ja Eesti vajab neli suuremat tuuleparkide võimsust kui meil on täna, et tarbimine ja tootmine oleks tasakaalus, ehk tekiks reaalne võimalus börsihinda alla tuua.
Terje Talv
Eesti Tuuleenergia Assotsaitsiooni tegevjuht