23 riiki on Euroopa Komisjonile esialgsed plaanid esitanud. See aga ei tähenda veel nende heakskiitmist, kuna komisjon tahab kindel olla, et raha läheb õigesse kohta ja arvutused peavad paika. Kindlasti kirjutatakse plaane ümber ja veel kord ümber, lõplikku versiooni pole esitanud veel ükski riik ja aega selleks veel ka on, sest tähtaeg on aprilli lõpus.

Avalikkuse ette on plaanid jõudnud tükati – mõned riigid on need avalikustanud, mõned mitte, mõned on olnud seejuures väga detailsed, teised vaid üldiselt oma kava tutvustanud. Sellegipoolest võimaldavad fragmendid riikide rõhuasetustele pilku heita. Taastefondi prioriteedid on rohepööre ja digitaliseerimine, allpool on vaadatud eelkõige neis valdkondades silmatorkavaid märksõnu.

Majade soojustamine, rohetehnoloogia, ühistransport, tervishoid ja sotsiaalvaldkond Baltikumis

Eesti saab Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust kulutada ligi miljard eurot. Märgilisemad plaanid kliimaeesmärkide poole liikumiseks on meil ettevõtete rohefond, vesinikutehnoloogia ja taastuvenergeetika arendamine ning hoonete soojustamine.

Hoonete soojustamine on kirjas ka Läti plaanides. Samuti kavatsevad nii Eesti kui ka Läti panustada ühistransporti. Lisaks eraldi eelarvetaskust tulevale Rail Balticule on Eesti kavades olulisel kohal Ülemiste ühisterminal, Rohuküla raudtee ja Vanasadama trammiliin. Läti kirjutab omakorda pealinna Riia ja selle ümbruse transpordiühenduste parandamisest.

Digitaliseerimise all kavatseb Eesti anda uue hoo e-riigile ja lisajõudu ettevõtlusele. Ka Läti plaan on digiteenuseid ja andmemajandust turgutada

Kui meie plaani suurimal eelarvereal torkab silma Tallinna haigla, mida Eesti püüab taasterahastu kriteeriumide alla mahutada ja kiirabi lennuteenus, siis Läti plaanis on erilist tähelepanu pööratud sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele.

Leedu ei ole oma plaani veel esitanud ega avalikustanud.

Tuule- ja päikesepargid, targad võrgud, elektriautod ja kiire internet Lõuna-Euroopas

Euroopa Liidu ühist majanduse abipaketti vajasid kõige pakilisemalt Lõuna-Euroopa riigid, keda haigus esimesena rängalt tabas ja kes olid majanduslikult haavatavamas seisus. Nii on nemad ka taasterahastu suurimate kasusaajate hulgas.

Itaalia plaan on üsna detailsel kujul avalikustatud, samas on valitsus vahetunud ja värske peaminister Mario Draghi on lubanud seda ümber teha.

Praeguses kavas torkavad kliimainvesteeringutena kõigepealt silma meretuulepargid ja ujuvad päikesepargid, tarkade elektrivõrkude ja salvestustehnoloogia edendamine ning elektriautode laadimise võrk. Ka Itaalia plaanist leiab hoonete energiatõhususe tõstmise, vesinikutehnoloogia edendamise ja transpordiprojektid, nagu raudtee, sadamad, ühistransport ja rattateed. Erilist tähelepanu on kavas pöörata Lõuna-Itaaliale.

Teise suure Lõuna-Euroopa riigi Hispaania plaan näeb samuti ette meretuuleparke, päikesepaneele tahavad hispaanlased aga mahutada katustele. Nagu itaallased tahavad ka hispaanlased edendada salvestustehnoloogiat ja tarkasid jaotusvõrke. Transpordis on fookus linnadel ja linnalähedastel piirkondadel, plaanis on madala emissiooni tsoonid ja elektriautode laadimisvõrgustik. Hoonete energiatõhusus ja vesiniktehnoloogia on kirjas ka Hispaania plaanides.

Digitaliseerimise eesmärgi saavutamiseks tahavad nii Itaalia kui ka Hispaania ehitada välja kiire internetiühenduse ja 5G võrgud ning aidata kaasa avaliku sektori ja ettevõtete digitaliseerimisele. Lõuna-Euroopa riigid ei ole digitaliseerumisest rääkides unustanud neile väga olulist turismisektorit ja kultuuripärandi digitaliseerimist. Samuti on eraldi välja toodud toetus filmitööstusele ja videomängudele.

Loe edasi: ERR.ee