Saaremaa lähistele, Sõrve poolsaarest läände kavandav ettevõte Saare soovib seniplaanitud 600 megavatise (MW) pargi asemel samasse rajada 1400 MW-ise võimsusega .
Saare plaan püstitada Sõrve poolsaare juurde vormus hoonestusloa taotluseks juba 2015. aastal. Läinud aasta mais rahuldas valitsus taotluse ja uuringud võisid alata. Toonaste plaanide järgi pidid sada tuulikut andma kokku 600 MW-ise võimsusega pargi.
Kuna aga tuulikud muutuvad üha suuremaks ja võimsamaks, loodab ettevõte oma senistest plaanidest välja kasvada ning 600 megavatise asemel 1400 megavatise ehitada. Selleks soovib ettevõte mereala juurde saada.
Ettevõtte juhatuse liige Kuido Kartau räägib, et kuuemegavatiseid tuulikuid, millega kuus aastat tagasi arvestati, enam ei toodeta: “Ja sel ajal, kui me ehitama hakkame, ka siis ei ole neid. Me arvame, et need tuulikud, mida sinna paigaldada, on iga tuulik 14 megavatti. Ka neid täna ei ole, aga mõne aasta pärast on. Täna on 10-12 megavatised tuulikud täiesti olemas.”
Kartau lisab, et alla tuhandemegavatiseid enam väga ei arendatagi ja mida aeg edasi seda võimsamaks pargid muutuvad.
Aga suurem tuulik vajab rohkem ruumi. Kui kuuemegavatine tuulik küündib 180 meetri kõrgusele, siis suuremad tuulikud ulatuvad üle 300 meetri. Kusjuures nende rootori diameeter on kuni 280 meetrit.
“Rusikareegel on see, et kuus rootori diameetrit võiks olla tuulikute vahe küll, ehk me räägime [tuulikute vahemaast] poolteist kilomeetrit vähemalt,” ütles Kartau.
Seega saatiski ettevõte tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile läinud sügisel palve hoonestusloa ala 27 protsendi võrra suurendada. Seadus lubab seda ala suurendada või nihutada kuni 33 protsendi võrra.
Amet taotlust ei rahuldanud, viidates, et praegu käib mereala planeering ja pole üldse kindel, et sinna alale, seni räägitud põhja poole, tuulikuid püstitada tohib. Teiseks märkis amet, et ala võib laiendada, kui selleks annavad alust uuringud. Aga uuringuid alles tehakse.
Kartau sõnul ettevõte oma mõtet siiski maha ei mata: “Meie arvates oli juba praegu piisavalt infot, mille põhjal seda laiendamise otsust oleks saanud teha. Aga selge, kui ei saa, siis me teeme neid uuringuid edasi ja kui infot tuleb juurde, siis me uuendame seda laiendamise taotlust.”
Mereala planeeringu loodab valitsus kehtestada hiljemalt järgmise aasta alguses. Aga seda tärminit ootavad paljud ettevõtjad, kes on kõik erinevaid hoonestusloa taotlusi esitanud. Teiste seas ka Sunly Wind OÜ, mille taotlus kattub selle alaga, kuhu Saare soovib laieneda. Kartau usub, et praegune õigus annaks eelise juba olemasoleva menetluse laiendamisele.
Siiski, igaks juhuks on ettevõttel ka plaan B. Nimelt esitasid nad hiljuti taotluse ka päris uue hoonestusloa menetluse algatamiseks, räägib Kartau. “Me tegime uue taotluse tõesti, mis katab ära selle laienduse. Aga see uus taotlus on tõesti suurem ja ta mingis mõttes garanteerib sellise puhverala või vaba ruumi ümber meie selle ala, kuhu me tahame tuulikuid panna.”
Puhverala kindlustaks, et Saare- jääks kõik teised tuulikud vähemalt 2,7 kilomeetri kaugusele.
“See ei ole lihtsalt sellepärast, et me tahaksime laiutada või teistelt midagi ära võtta. See lihtsalt on tehnoloogiline ja praktiline ja füüsikast tulev lahendus, et kuidas tuul merel liigub. Ehk ei saa päris kõrvuti ehitada,” märkis Kartau.
Siis, kui menetleda võetakse ettevõtte uus hoonestusloa taotlus, konkureerib see samadel tingimustel kõigi teiste taotlustega.
“Konkureerivate taotluste puhul selgitatakse välja, milline taotlus vastab enim Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule,” selgitas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja raudteeosakonna ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Liina Roosimägi. “Juhul, kui sellist otsust ei ole võimalik teha, korraldatakse kirjalik enampakkumine,” lisas Roosmägi.
Kui läbi ei lähe kumbki plaan, ehk ettevõte peab jääma 2015. kaardile joonistatud piiridesse, tuleb arvestada umbes 75 tuulikuga. “Ja see ongi suurusjärk gigavatt (GW = 1000 MW, toim.). Ja see võiks olla põhimõtteliselt miinimum suurus, mis võiks veel realiseeruda.”