Ilmunud on järjekordne taastuvenergia aastaraamat, mis koondab värskeima info ja statistika taastuvenergiasektori arengu kohta Eestis, Euroopa Liidus ja kogu maailmas.
Aastaraamatut saab lugeda Taastuvenergia Koja kodulehel.
Üks aastaraamatu keskseid sõnumeid on, et taastuvenergia osakaal Eesti energiatarbimises on jõudnud 38 protsendini. Kõige suurem on taastuvenergia osakaal soojuse ja jahutuse valdkonnas ning kõige väiksem transpordisektoris.
Elektritootmises jätkus 2025. aastal taastuvenergia areng eelkõige päikeseenergia toel – elektrivõrguga ühendati 105 MW uusi päikeseelektri tootmisvõimsusi. Tuuleenergia jaoks oli oluline verstapost Sopi-Tootsi tuulepargi täies mahus tööle asumine, mis suurendas märgatavalt Eesti tuuleenergia tootmisvõimekust. Samas on uute tootmisvõimsuste arendamise tempo jätkuvalt küsimus, millele tuleb lähiaastatel senisest rohkem tähelepanu pöörata.
Samal ajal on kiiresti kasvanud elektrisalvestuse tähtsus. Pärast Eesti elektrisüsteemi desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust on salvestusest saanud elektrivõrgu ja kogu energiasüsteemi töökindluse oluline osa. Akutehnoloogia kiire areng on muutnud lahendused soodsamaks ja kättesaadavamaks ning toonud kaasa märgatava investeerimis- ja ehitusbuumi elektrisalvestusturul.
Põnevaid arenguid toimus 2025. aastal ka vesinikutehnoloogia valdkonnas. Tallinnas avati Baltikumi esimene rohevesiniku tervikahela projekt: Väo energiakompleksi juurde rajati rohevesiniku tootmisjaam ning avati kaks tanklat, mis teenindavad Bolti uusi vesinikutaksosid. Lisaks avasid Eestis loodud vesinikutehnoloogia ettevõtted Elcogen ja Stargate Hydrogen Tallinna lähistel uued tehased, kust hakatakse Eestis arendatud tehnoloogiat tarnima kogu Euroopasse.
Soojusmajanduses püsib taastuvenergia osakaal stabiilsena, kuid järjest enam võetakse kasutusele uusi tehnoloogiaid. Näiteks avas Utilitas 2025. aastal Väo energiakompleksi juures Eesti suurima soojussalvesti ning Paljassaares algasid reo- ja merevee soojuspumbajaama ehitustööd.
Energiasõltuvuse vähendamiseks vajame rohkem kodumaist tootmist
Maailmas kasvavad geopoliitilised pinged mõjutavad otseselt fossiilkütuste kättesaadavust ja hinda. Seetõttu on nii Eesti kui kogu Euroopa energiapoliitika üheks olulisemaks ülesandeks lähiaastatel energiasõltuvuse vähendamine.
Selleks tuleb rajada uusi tuuleparke, salvestusvõimsusi ja juhitavaid reservvõimsusi.
Soodsama elektrihinna saavutamiseks on oluline viia miinimumini nende tundide arv, mil elektrit tuleb toota kallite reservvõimsustega. Selleks vajab Eesti rohkem odava muutuvkuluga kodumaist elektritootmist ning taastuvenergia potentsiaali maksimaalset ärakasutamist.
2025. aasta näitab, et taastuvenergia tehnoloogiad arenevad kiiresti ning Eesti järgmine ülesanne on tagada, et ka uute tootmisvõimsuste rajamine püsiks selle arenguga samas tempos.
