Eesti Energia ja avamere
arendaja Ørsted allkirjastasid koostöökokkuleppe, mis kirjeldab ettevõtete visiooni rajada koostöös Liivi lahte regiooni esimene enne 2030. aastat.Eelmise aasta septembris allkirjastasid Läti ja Eesti vastastikuse mõistmise memorandumi ühise avamere
loomiseks. Kui avamere toetav õigusraamistik valmib, on Ørstedi ja Eesti Energia eesmärk allkirjastatud dokumendi toel see projekt ellu viia, teatas Eesti Energia.Ühiste kavatsuste memorandumi raames soovivad Eesti Energia ja Ørsted luua ühisettevõtte avamere
arendamiseks Balti riikides. Koostöö hõlmab Liivi lahe Eesti osas paiknevat olemasolevat projekti, kuid lisaks on Ørsted Lätis esitanud taotluse uuringute läbiviimiseks sealsetes vetes Liivi lahe kõrval asuvas arenduspiirkonnas, et koos Eesti Energiaga piiriülene hübriidlahendus välja töötada.“Kui sobiv õiguslik raamistik on paigas, võib avamere tuul pakkuda suuremahuliselt
Eestile ja Lätile juba enne 2030. aastat. suurus muudab need ideaalseks piiriüleste hübriidlahenduste jaoks, mistõttu kiidame Eesti ja Läti valitsuse initsiatiivi ja eestvedamist eelduste loomisel suuremahuliseks tootmiseks regioonis,” ütles Ørstedi Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Errboe pressiteates.Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märkis, et avamere
rajamine, nagu näiteks Liivi lahe või Hiiumaa projekt, võiks luua eeldused uue tööstusharu tekkeks koos kõrge kvalifikatsiooniga pikaajaliste töökohtadega energeetika, transpordi ja logistika valdkonnas. “Sellise suurusega avamere pakub ehituse etapis tööd sadadele inimestele nii Eestis kui Lätis,” lisas Sutter.Balti riikidel seisab peagi ees desünkroniseerimine Venemaa võrgust. Eesti Energia hinnangul on avamere tuulenergia kõige otstarbekam võimalus suuremahuliseks
tootmiseks, et tagada tulevikus Eesti ja Läti elektrienergia varustuskindlust.Lisaks Eesti ja Läti valitsuste vahelisele koostööle
rajamisel on ka Euroopa Liidu (EL) avamere strateegias tehtud ettepanek suurendada Euroopa avamere tootmise võimsust praeguselt 12 gigavatilt vähemalt 60 gigavatini 2030. aastaks ja 300 gigavatini 2050. aastaks.Mullu allkirjastasid Läänemere ümbruse EL-i liikmesriigid ühiste kavatsuste deklaratsiooni avamere
arengu kiirendamiseks ning nii riiklike kui ka rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamiseks.