Kokku umbes 1800 ruutkilomeetri suurusele alale Saaremaast lõunas ja läänes on praeguseks esitatud 44 hoonestusloa taotlust. Pea igale ruutmeetrile pretendeerib korraga mitu arendajat ja selleks, et nende vahel valida, koostas riik lihtsa valemi. Menetlema hakatakse selle ettevõtte hoonestusluba, kes rohkem maksab.

Viimased oksjoni teel seisnud takistused kaotas riigikogu kolmapäeval. Muu hulgas sai seadusesse enampakkumise alghind – 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul peaks hiljemalt märtsi alguseks valmima ministri määrus, mis paneb paika täpsemad tingimused.

“Me oleme põhimõtteliselt omalt poolt vajalikud ettevalmistused ära teinud. Et märtsikuust saaks tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet pihta hakata,” ütles Tatar.

TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu loodab, et juba märtsi esimesel nädalal avaldatakse üleriigilistes päevalehtedes konkursi teated. “Kus me siis palume ettevõtetel esitada taotlused täiendava infoga, et millistele aladele nad soovivad oma lahendusi püstitada,” selgitas Pallu.

Neist teadetest näeb ka ära, missugused alad üldse valida on. Pallu sõnul võtab amet jagada pea kogu merealade planeeringuga tuulikutele mõeldud ala. Alade kuju ja suurust määrates proovitakse lähtuda seni esitatud hoonestusloa taotlustest. “Hetkeseisuga plaanime kolme kuni nelja konkursi läbiviimist,” sõnas Pallu.

Oksjonid on avalikud

Seni esitatud taotlused ongi vaid juhiseks. Mingit õiguslikku ja siduvat tähendust neil ei ole. See tähendab, et kõik ettevõtted, kes soovivad merealale pretendeerida, peavad alates märtsist uued taotlused esitama.

Selleks on aega 60 päeva. Enampakkumised loodab TTJA välja kuulutada juulis ja kui osalejad on kvalifitseeritud, võivad oksjonid alata.

“Need on plaanis teha järjestikku. Esimene neist septembri alguses ja siis jooksvalt oktoober-november,” ütles Pallu, kuid rõhutas, et tegu on alles kavaga ning palju sõltub sellest, kuidas läheb esimene oksjon. “Oleneb, kas ja mis küsimusi seal kerkib. Ehk on vaja teha ka täiendusi.”

Oksjoni korraldamiseks annab määruse eelnõu kolm võimalust. Neist esimene ehk kirjalik enampakkumine on kõige aeglasem ja avalikkusele ka kõige kehvemini jälgitav. Sarnasel moel on seni välja selgitatud 5G sagedusalade kasutajaid. Enam kui kuu kestvatest oksjonitest jõuavad avalikkuseni küll harvad teated, kui kõrgele on hind kerkinud, aga seda, kes, millal kui palju pakkus, avaldatud pole. Oksjonite lõppedes on ilmunud pressiteated võitja nime ja lõppsummaga.

Priit Pallu kinnitas, et merealasid jagades ollakse avatumad. Ka selleks on kaks võimalust. Neist kõige vahetumat, suulist oksjonit nägime 2020. aastal, kui RMK müüs 51 miljoni euro eest Tootsi tuulepargi maa-ala. Ettevõtted trumpasid üksteist üle kolm ja pool tundi.

Pallu märkis, et ka hoonestuslubade hinnad kerkivad tõenäoliselt päris kõrgele. “Seal tuleb vaadata, kuidas anda võimalus oksjonil osalejatele ka endal aru pidada ja oma äriplaanist lähtuvalt otsuseid vastu võtta,” sõnas Pallu.

Kolmas võimalus, mida TTJA kaalub, on elektrooniline enampakkumine. Nende korraldamisega on riigil viimastest aastatest ehk kõige rohkem kogemusi ja näiteks maa-ametil on selle jaoks olemas elektrooniline lahendus.

ELWIND-i ala jääb esialgu kõrvale

Timo Tatar täpsustas, et enampakkumisele ei panda kogu merealade planeeringus tuulikutele mõeldud ala.

Nimelt kavandavad Eesti ja Läti Sõrve sääre kõrvale ühist ELWIND-i tuuleparki. Ministeeriumi plaanide järgi arendab riik ala välja kuni ehitusloa saamiseni. Siis tuleb eraldi oksjon, mille võitjal jääb ainult tuulikud püsti panna. Samale alale ihub aga hammast vähemalt kaks eraettevõtet.

Kui kolmapäeval vastu võetud elektrituru seaduse eelnõu menetleti, esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudatusettepaneku, mis oleks ettevõtted jõuga kõrvale tõrjunud.

Pakutud paragrahvides seisis, et kui riik esitab mõnele merealale oma hoonestusloa taotluse, saadetakse kõik varasemad taotlused läbi vaatamata tagasi. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul see mõte seadusesse ei jõudnud.

“Me tahtsime vältida võimalikku õigusvaidluse riski ja ka meie juristid maja seest ütlesid, et seal on põhiseaduslikkuse küsimus,” sõnas Michal, ning lisas, et seaduse eelnõu oli vaidlusega riskimiseks liiga oluline. “Seetõttu otsustasime, et see sinna lisatud ei saa.”

Timo Tatar kinnitas, et sisuliselt komisjoni otsus midagi ei muuda ning umbes 200-ruutkilomeetrine ala jääb oksjonilt lihtsalt kõrvale. Tema sõnul ütleb seadus ka praegu, et TTJA peab enne ala enampakkumisele panemist ministeeriumilt nõu küsima.

“Anname siis TTJA-le teada, et riik ei ole valmis seda ala kohe enampakkumisele panema,” ütles asekantsler.

Kiiremad võivad pääseda Eesti elektrivõrku

Tatar usub, et ülejäänud aladel on oktoobris või hiljemalt novembris oksjonid lõppenud ja hoonestusloa menetlused alanud. Sealt edasi tuulikute kerkimiseni läheb siiski veel aastaid ning lahtisi otsi on omajagu.

Nii näiteks peavad ettevõtted välja mõtlema, kuhu toodetud elektrienergia suunata. Tatar tuletas meelde, et merel on elektritootmise potentsiaal mitu korda suurem kui see, mida suudab vastu võtta Eesti elektrivõrk.

“Seda teavad ka arendajad, et esimesed pargid on võimalik liita Eesti elektrivõrguga. Ja tulevikus on siis lahenduseks kas merevõrk teiste Läänemere riikidega või siis vesinikulahendused,” sõnas Tatar. “Nii et me mereala hoonestusloa algatamise konkursi raames ei garanteeri kellelegi seda, et nad saavad kindlasti võrguga liitumise. Need, kes kiiremini toimetavad, neil on see lootus olemas.”

Seadus käsib teha hinnagarantii analüüsi

Siiani on ka otsustamata, kas riik annab tuuleparkide arendajatele hinnagarantii ja kui, siis mis ulatuses. Teisipäeval vastu võetud elektrituru seaduse muudatustes lähtuti põhimõttest, et 2030. aastaks peab taastuvenergia tootmisega olema kaetud sada protsenti Eesti summaarsest energiatarbimisest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on arvutanud, et selleks peaks meil olema kas 1900-2300 MW maismaatuuleparkide võimsusi või 1400-1700 MW meretuuleparkide võimsusi.  Võrdluseks, praegu arendatakse maismaal tuuleparke ligikaudu 3700 MW ulatuses ning keskkonnaagentuur on ennustanud, et neist projektidest võiks õnnestuda vähemalt neljandik.

“Elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõusse panime me kirja selle printsiibi, et järgmises valitsuses teeb vastutav minister analüüsi, vaatab, mis on toimunud nende samade merealade oksjonitega, mida hakatakse rajama, ja kuhu. Kas neid sünnib, kui palju neid sünnib turu vastu ja kas neid on juurde vaja,” rääkis Michal. “Kui on juurde vaja, siis ta läheb valitsusse koos ettepanekuga korraldada merealadele vähempakkumine.”

Seaduse järgi peab ettepanek valmima esimeseks oktoobriks ning Kristen Michali sõnul saab ministeerium oma analüüsis lähtuda muu hulgas oksjoni tulemustest. Kui lugeda majanduskomisjoni protokolle, kõlab ka seal korduvalt sõnum, et hoonestuslubade oksjoni tulemused võiks selguda juba enne suve.

Tegelikkus on teine ehk ministeerium peab olulist küsimust analüüsima enne oksjonitulemuste selgumist.

“See kindlasti saab keeruline olema,” sõnas Timo Tatar. “Ideaalis oleks tahtnud siin rohkem aega saada. Et me oleks saanud ära kuulata uued arendajad, kes saavad selgeks oktoobris-novembris. Aga kui seadusandja nõnda soovib, siis ametnikena me kindlasti püüame seda soovi täita,” lisas Tatar.

https://www.err.ee/1608887111/kumnendi-oksjon-tulekul-meretuuleparkide-rajajad-selguvad-sugisel