Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetiistungil teha investeeringuid õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri-Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid rajamiseks.
„Lähima kümnendi jooksul peame Eesti toodangut kahekordistama ning praegu on üheks meie oludes sobivamaiks lahenduseks osatähtsuse suurendamine. arendamist takistavad aga praeguse õhuseiresüsteemi seatud piirangud kõrgusele osades Eesti piirkondades,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Ministri sõnutsi saab tehnoloogilistest kitsendustest siiski üle võimsamate tehniliste lahendustega. „Tänu Kaitseministeeriumi heale tööle oleme leidnud võimaluse riigikaitselistest kõrguspiirangutest vabastada kokku üle poole Mandri-Eesti aladest,“ lisas Aas.
arendamiseks sobiliku ala suurendamiseks töötas õhuseiredivisjon välja mitmekihilise õhuseire lahenduse, mille käigus soetatakse täiendavad õhuseiresensorid ning paigutatakse olemasolevaid ümber. Selle hinnanguline investeeringukulu on 37,5 miljonit eurot, mida plaanitakse rahastada möödunud aasta statistikakaubanduse tuludest.
Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul on sõjalise riigikaitse spetsialistid aastaid otsinud võimalusi leidmaks lahendust mõjudele meie õhuseiresüsteemi töövõimele. „Mul on hea meel, et leidsime võimaluse ilma õhuseiresüsteemide töövõimet kahjustamata kaasa aidata rohepöörde elluviimisele. Selle suure sammuga saame tagada Eestis nii sõjalise julgeoleku kui arendada puhta energia tootmist.“
Kõrguspiirangutest vabanevale alale on võimalik hinnanguliselt rajada ligi 1000 MW , mille toodang oleks üle 3000 GWh/a. Ala laiendamine võimaldab konkurentsi kasvu arenduste vahel, et tagada tootmine tarbijate jaoks parima hinnaga.
Neljapäevane valitsuse otsus tähendab, et kaitseministeerium saab alustada vajalikke ettevalmistustöid seadmete hankimiseks. Pärast investeeringute tegemist vabaneb osa Mandri-Eestist kõrgusepiirangutest. Esialgse plaani kohaselt saavad vajalikud investeeringud tehtud 2025. aastaks.
