Ainult kuus ELi riiki järgis lõplike mereala planeeringute esitamise tähtaega. Teised peavad tagama, et nende kavad on kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega ja võimaldama avamere tuule arengut. Avamere tuulel on keskne roll saavutamaks ELil kliimaeesmärke.

ELi komisjoni hinnangul moodustab avamere tuul 2050. aastaks 30% Euroopa elektrist. ELi taastuvenergia avamere strateegia (ORES) seab aastaks 2050 EL-i eesmärgiks 300 GW avamere tuule, mis on 25 korda rohkem kui praegu ELis. 

Kuid merel toimub juba täna palju: laevandus, kalandus, liiva kaevandamine jne. Paljud alad on määratletud looduskaitsealadena.  Tagamaks, et kõik erinevad tegevused toimuksid tõhusalt, ohutult ja jätkusuutlikult, koostavad riikide  valitsused ja huvigrupid mereala planeeringud. Mereala planeerimine võimaldab valitsustel kavandada ja otsustada meres toimuvate tegevuste ja kasutamise ruumilist ja ajalist jaotust. 

ELi merealaplaneerimise direktiiviga nõutakse, et rannikuliikmesriigid oleks esitanud oma mereala ruumiplaanid komisjonile 31. märtsiks 2021. Tähtajast pidasid kinni ainult kuus riiki: Belgia, Taani, Holland, Soome, Läti ja Portugal. Ülejäänud 16 ei suutnud oma plaane õigeaegselt edastada: Saksamaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Küpros, Eesti, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Rootsi, Rumeenia, Bulgaaria ja Hispaania. 

Belgia viis oma mereala ruumiplaani lõpule 2020. aastal ja see toob hea näite selle kohta, kuidas avada avamere tuuleenergia (2 GW) väga rahvarohkes mereruumis, kasutades mitmekordset kasutamist. Taani esitas oma lõpliku kava, kuid konsultatsioonid on endiselt avatud ja mõnede piirkondade mitmekordse kasutamise osas on lahkarvamusi. Holland esitas oma plaani, kuid võib-olla soovib seda uuesti avada, kui neil on uus valitsus. Saksamaal õnnestus eraldada avamere tuuleenergia laiendamiseks umbes 20 GW prioriteetset piirkonda, kuid ta on oma plaani osas veel läbimas viimast konsultatsiooniprotsessi ja kavatseb selle esitada 2021. aasta septembriks. Prantsusmaa ei esita oma lõplikku  plaani enne 2021. aasta IV kvartalit. Iirimaa plaan on hilinenud vaid veidi. Soome oma kava vastu juba 2020. aastal, eraldades alad umbes 15 GW avamere tuule jaoks. Kuid riigikaitse nõuded võivad seada olulisi piiranguid. Eesti, Poola ja Rootsi peaksid oma plaanid esitama lähikuudel, Leedu on alles revisjoniprotsessis. Vahemerel pole Kreeka ja Itaalia oma plaanidega kaugeltki valmis. 

Edasine tee on lihtne: liikmesriigid peavad oma mereala ruumiplaanid võimalikult kiiresti vormistama või kohandama, kinnitama ja esitama. Nad peavad tagama, et need kavad oleksid kooskõlas nende vastavate riiklike energia- ja kliimakavade ning ELi energia- ja kliimaeesmärkidega. See tähendab, et avamere tuuleenergia jaoks eraldatakse piisavalt ruumi ja tagatakse, et elektrivõrk suudab seda mahutada. See tähendab ka erinevate kasutusalade ja tegevuste õnneliku kooseksisteerimise võimaldamist merel, nagu avamere tuuleenergia ja vesiviljelus, looduskaitse ja turism.

Allikas: WindEurope 

Eesti mereala planeering