Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega jagatakse tulevikus osa
saadavast tulust pargist vahetult mõjutatud kohalikele elanikele ja omavalitsustele.arendajad on kohalike omavalitsustega või kogukondadega ka varasemalt rahalisi kokkuleppeid sõlminud. „Selliste kohaliku kasu kokkulepete õiguslikud alused on Eestis puudulikud, mis on tekitanud probleeme. Näiteks ei ole kokkulepped avalikud, tajutakse korruptsiooniohtu ja ettevõtete ebavõrdset kohtlemist,“ ütles Aas.
Praxise 2020. aastal läbi viidud analüüsist selgus, et suurema õigusselguse loomiseks sobiks raamistik, mis kompenseerib
tekkivaid häiringuid kohaliku tasu või talumistasu näol. Seda lahendust on pooldanud ka arendajad, kohalikud omavalitsused ning kohalikud inimesed.„
on meie võimalus toetada rohepöördega kohalikke kogukondi ning kujundada Eesti elektrisüsteem tulevikukindlaks,“ lisas Aas.Väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgi jagatakse maismaa
puhul tasu kohaliku omavalitsuse ja vahetult mõjutatud kohalike inimeste vahel. puhul makstakse talumistasu hoonestustasust, see tähendab, et osa riigi kokku kogutavast hoonestustasust suunatakse mõjutatud piirkonna kohalikele omavalitsustele ning vahetult mõjutatud inimestele, näiteks kaluritele.Maismaa
puhul oleks tasu suuruseks kuni 0,5 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta ehk 100 MW suuruse puhul oleks tasu 150 000 eurot aastas. Tasu makstakse kohalikule omavalitsuse ja tuulikute läheduses elavate inimeste vahel pooleks. Näiteks100 MW puhul kui tasu jaguneks omavalitsuse ja 100 majapidamise vahel, saaks iga elanik ligi 750 eurot aastas.puhul makstakse viis protsenti hoonestustasust, mis on näiteks 1000MW suuruse pargi puhul 700 000 eurot aastas, mis laekub kohalikule omavalitsusele. Tasu makstakse omavalitsustele, kes asuvad lähimale tuulikule lähemal kui 20 kilomeetrit ning jaotub omavalitsuste vahel mõjuala pindala järgi.
Kompenseerimise põhimõtted võivad täpsustuda sõltuvalt kooskõlastusringidest nii maismaa kui ka
puhul.