Läänemere piirkonna aktuaalseimad väljakutsed avamere tuuleenergia arendamisel on õigusraamistiku korrastamine, riiklike ja investorite huvide tasakaalustamine, projektiarendajate kaasamine kasvava globaalse konkurentsi tingimustes ning rahvusvahelise elektri ülekandevõrgu arendamine, et oleks, kuhu toodetud energiat realiseerida, tõdesid valdkonna eksperdid Balti regiooni suurimal tuuleenergia konverentsil „WindWorks. Moving Energy”. Taastuvenergiaprojektide arendamine on paljudes maailma riikides poliitiliselt ja majanduslikult päevakorras, aga kasusaajateks on need, kes suudavad üles ehitada eduka rahvusvahelise koostöö ning tasakaalustada riiklikke ja investorite huve.
Juba kolmandat aastat järjest konverentsi avanud Läti Vabariigi president Egils Levits avaldas heameelt, et tema üleskutset kiirendada riigis tuuleenergia tootmist on kuulda võetud ning selles vallas on astutud arengu suunas olulisi samme, kuid headest kavatsustest üksi ei piisa, poliitilist tahet peab toetama praktiline tegevuskava. Läti kliima- ja energiaminister Raimonds Čudars kinnitas, et vastloodud ministeerium tegeleb nii maismaa- kui ka meretuuleparkide ehitusloa saamise protsessi kiirendamise, võrgu kasutamise ja uute võimsuste reserveerimise eeskirjade kui ka turu reguleerimise ja elektrienergia ülejäägi ekspordi põhimõtetega.
Sektori õigusraamistiku korrastamine on aktuaalne kogu Euroopas, mitte ainult Balti regioonis
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson rõhutas oma sõnavõtus tuuleenergiaprojektide loamenetlusprotsessi kiirendamist kui üleeuroopaliselt aktuaalset ülesannet, samas kui Euroopa tuuleenergia assotsiatsiooni WindEurope juht Giles Dickson nimetas esimesel paneelarutelul loamenetluse tõhustamise olulise kriteeriumina kaheaastase künnise mitteületamist. Samuti rõhutas ta, kui oluline on loamenetluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks protsessi maksimaalne digiteerimine, et muuta see rahvusvahelistele investoritele kättesaadavamaks.
Õigusraamistik võib tasakaalustada riiklikke ja investorite huve. Euroopa Komisjoni ühe väärtusliku soovitusena elektri ülekandelahenduste turumudeli osas tõi G. Dickson välja ülekande juurdepääsu tagamise maksed (transmission access guarantee), mis aitavad nii tuuleparkide arendajatel kui ka ülekandevõrgu operaatoritel kaitsta end võrguhäirete ohu eest. Kvaliteetsed ehitustsoonide enampakkumise tingimused võivad aga kaasa aidata projektide kaasamisele planeeritud ajakavadesse, mis on oluline ka investoritele.
Avamere tuuleenergial on äripotentsiaali, investorid ootavad „avatud uste poliitikat”
Taani kliima- ja energiaminister Lars Aagaard tõstis oma pöördumises esile vajadust, et riigid kaaluksid erinevaid turu stimuleerimise mehhanisme, sest ilma nendeta ja ettevõtjate kaasamiseta ei toimu sektori täisväärtuslikku arengut. Kuigi Läänemere suur tuuleenergiapotentsiaal ja energiakriis, mis tõstis järsult elektrihindu, on muutnud Läänemere investoritele atraktiivseks piirkonnaks, muutub tuuleenergia sektor kiiresti ja kasvab ülemaailmne konkurents, nii et ainuüksi suur potentsiaal ei taga, et investorid valivad oma projektide arendamiseks just Balti regiooni. Tuuleparkide projektiarendajatele on oluline näha ärivõimalusi, kuid igas riigis on valdkonna arendamisest ja reguleerimisest oma nägemus.
Nii Läti kui ka Eesti ministeeriumide ja tuuleenergia assotsiatsioonide esindajad on ühel meelel, et avamere tuuleenergia saab olema oluline osa nende riikide energiaportfellist, kuid potentsiaali realiseerimiseks tuleb kaasata kogemustega avamere tuuleparkide arendajaid, ja seetõttu peavad riigid saatma selge signaali, et välisfirmad on oodatud. „Selle saavutamiseks peab olema selge sõnum ja kõigil osapooltel tuleb nõustuda, et tahame arendada avamere tuuleenergiat, ning seejuures peab ka õigusraamistik olema väga sirgjooneline ja läbipaistev,” ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Aavo Kärmas.
Milline turumudel valida?
Kuna iga investor otsib tulutagatist, võib riigi ennetav tegutsemine ja õigusraamistiku korrastamine muuta Balti regiooni investorite silmis atraktiivsemaks. A. Kärmas juhib tähelepanu, et Eestis on maismaatuuleparkidega sõlmitud mitu pikaajalist elektriostulepingut ning elektritariif sisaldab taastuvenergia tootmise toetusmakse. Ta rõhutab, et seda ei tohiks võtta kui riigipoolset toetust tuuleenergiasektorile, vaid kui mõlemale protsessi osapoolele väärtuslikku mudelit, mis alandab elektri hinda lõpptarbijale, ning seda tuleks silmas pidada ka avamere tuuleenergiapoliitika arendamisel. G. Dickson tõstis esile kahepoolse CfD-makse (contract for differences) mudelit, kuna seda rakendatakse paljudes Euroopa riikides ja seda soovitab ka Euroopa Komisjon. Utilitase juhatuse liige Rene Tammist soovitas ka kahepoolset CfD-maksemudelit, kuna paljude riikide kogemus näitab, et see annab riigieelarvesse olulist lisa. Lätis on riigiabi maksmisega ajalooliselt olnud negatiivseid kogemusi, mistõttu Lätis seda suunda ilma olulise avalikkuse veenmise kampaaniata tõenäoliselt ei valita.
Elektrienergia ülekandevõrgu ideaalset kava veel loodud ei ole
Avamere tuuleenergia potentsiaali täieliku ärakasutamise osas mainiti mitmes paneeldiskussioonis ülekandevõrgu läbilaskevõimet. Tõdeti, et võrgu läbilaskevõime võib osutuda tuuleenergiasektori täielikule arengule oluliseks takistuseks, mistõttu tuleks võrguarenduslahendusi rakendada muude töödega paralleelselt. Hetkel on nii Lätis kui ka Eestis võrgu läbilaskevõime piisav, kuid kõik teavad, et juba lähitulevikus on tarvis olukorda parendada, eriti, kui on eesmärk saada elektrienergia eksportijaks. Läänemere piirkonna supervõrgu loomise arutelul ei jõutud üksmeelele, kas valida riikidevaheliste ühenduste tee või ehitada võrk välja hübriidmudelina, kuid positiivne nähe on juba praegune ülekandevõrgu operaatorite koostöö. Supervõrgu arendamine on tõhusa avamere tuuleenergiasektori üks elemente ja selle rakendamine ei ole ilma asjaosaliste üksmeeleta võimalik.
Ülekandevõrkude arendamisel tuleks arvestada toormepuudusega, mida tuuleenergiasektoriga seotud ettevõtted püüavad juba praegu lahendada, investeerides koostöölepingute sõlmimisse ja võrgutaristu tootjate võimsuse suurendamisse, kuid kõigil ülekandevõrgu ettevõtjatel vajalikku rahastust ei ole. Osa võrgu jaoks vajalikke tooraineid tuleb oodata juba praegu kaks aastat ja Euroopa vajab kaks korda rohkem kaableid, kui praegu turul toota suudetakse, kuid geopoliitilise olukorra tõttu Hiinast toorainet ei osteta.
Veel üks oluline investorites huvi tekitav faktor on võrguarenduskavad. RWE Offshore Wind Põhjamaade, Baltimaade ja Poola avamere tuuleenergia arendamise asepresident Pål Coldevin tõi välja, et investoritel on oluline teada elektri ülekandevõrgu võimsust ja arengukavasid, et hinnata, kuhu on võimalik Läänemere avamere tuuleparkides toodetud elektrit edastada, ning kaaluda võrgu arengukavade toetamise võimalusi.
Avamere tuulepargid edendavad mitme sektori edasist arengut
„Avamere tuuleenergiaprojektide arendamise eelised ulatuvad Balti regioonis energiasektorist kaugemale – Lätil on suur potentsiaal arendada sadamate infrastruktuuri ja laiendada nende funktsioone ning kasutada tarneahelate arendamiseks erinevate Euroopa Liidu fondide vahendeid ja tuua kasu laiale hulgale ettevõtjatele,” sõnas Euroopa tuuleenergia assotsiatsiooni WindEurope juht Giles Dickson.
Nii Liepāja kui Ventspilsi sadam on näidanud valmisolekut avamere tuuleparkide projektide arendamise toetamiseks, kuid ollakse teadlikud, et avamere tuuleparkide toetust saavad taotleda ka teised Läänemere sadamad, kui nende infrastruktuur osutub sobivamaks ja valmisolevaks. Konverentsi raames allkirjastati Liepaja erimajandustsooni (mille alla kuulub ka Liepaja sadam) ja ühe tuuleparkide projektide toetamise Euroopa lipulaeva, Taani sadama Esbjerg vahel koostöömemorandum.
Taastuvenergia osakaalu suurendamine energiaportfellis nõuab vältimatult tasakaalustavate lahenduste kaalumist. Hetkel on see turg alles arendusfaasis, kuid see tähendab, et erinevatel uutel lahendustel on võimalus turul oma koht välja võidelda. Juba praegu suudavad tuulegeneraatorid tasakaalustada toodetavat võimsust, aga suurema kasuteguri saab saavutada elektrisalvestuslahenduste kasutuselevõtuga. Praegu on tuntuimaks lahenduseks rohelise vesiniku tootmine, mille ülekandeks on Lätis teoreetiliselt infrastruktuur juba olemas, kuid sektori esindajad ei välista ka teiste tasakaalustamislahenduste väljatöötamise võimalust, näiteks peeti konverentsil tihti rohelise vesinikuga samaväärseks ammoniaaki.
Konverentsi üheks peamiseks plussiks olid võrgustumise võimalused – sel aastal osales üritusel kohapeal ligi 300 inimest ning üle 1000 vaataja osales veebi vahendusel. Arvestades suurt osavõtjate arvu toimub konverents Riias ka järgmisel aastal, 10. ja 11. aprillil.
Konverentsi salvestus on kättesaadav veebiaadressil www.windworks.lv.
Konverentsist
„WindWorks” on üks Baltimaade suurimaid tuuleenergia konverentse, kus osalevad erinevate riikide eksperdid, poliitikakujundajad, ettevõtjad ja muud valdkonna partnerid, et jagada kogemusi ning arutada kõige pakilisemate väljakutsete üle globaalse ja regionaalse energeetika kontekstis. Konverentsi korraldavad Läti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Taani saatkond Lätis koostöös Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuriga, Hollandi saatkonnaga Lätis ja Norra saatkonnaga Lätis.
Läti Tuuleenergia Assotsiatsioonist
Läti Tuuleenergia Assotsiatsioon tegutseb alates 1998. aastast ja selle eesmärk on edendada tuuleenergia kasutamist Lätis, osaledes valdkonna õigusraamistiku ja keskkonna korrastamisel, ning suurendada avalikkuse teadlikkust ja arusaamist taastuvenergiaallikatest, eelkõige tuuleenergiast.
Lisateave:
Lelde Bukovska,
tel: 28247515, lelde.bukovska@ka.lv