Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon koostas Kliimaministeeriumi soovil analüüsi meretuuleenergia rollist ja väärtustest Eesti energeetika tulevikus.
Analüüsi tulemused:
- Eesti on võtnud eesmärgiks toota aastaks 2030 enda tarbeks elekter taastuvatest
allikatest. Eesti aastane tarbimine on täna 9 TWh, sellest 5 TWh toodetakse täna
fossiilsetest kütustest ja 2,6 on taastuvatest allikatest. Ainult tänase tarbimise
katmiseks peaks Eesti aastas tootma lisaks 6,4 TWh taastuvelektrit aastas. Selle
numbri sisse ei ole veel arvestatud majanduskasvu ja soojamajanduse üleminekut
elektrile. - Olemasoleva ja kasvava vajaduse katmiseks tuleks rajada 380 MW maismaa tuule
tootmisvõimsust igal aastal kuni 2030. Eestis ei ole piisavalt piirangute vaba maad
ega küpseid projekte, et seda eesmärki täita. Parim viis Eesti kasvava
energiavajaduse katmiseks on lisaks maismaaparkidele rajada ka meretuuleparke. - Tuuleenergia arengu kitsaskoht on aeglane menetlusprotsess, mis vaatamata riigi
pingutustele seda korrastada võtab aastaid aega. Reeglid on üksteisele vastukäivad
ja erisuste lahendamine on jäetud arendajale lahendada. Pea kõik Eesti maismaa ja
mere tuule projektid kaasatud kohtumenetlustesse, kus puuduvat või vastukäivat
regulatsiooni menetletakse aastaid. - Võrguga liitumine on tuuleparkidele keeruline. Eesti elektrivõrk on ajalooliselt
suundunud Idast-Läände kuid enamus tuuleenergeetika alasid asub Läänes.
Võrguga liitumise kulud on arendaja kanda. Läänest-Itta kulgeva võrgu üles
ehitamine ainult arendajate kulul ei ole majanduslikult jätkusuutlik. - Tarneahelate koormatus ja üldine hinnatõus mõjutavad nii maismaa kui
mereprojektide majandusliku suutlikust. Ainult turutingimustel on kogu regioonis väga
keeruline uusi võimsusi rajada, eriti nii väikese sisetarbimise korral, nagu seda on
Eesti. - Mereparkide rajamisel on edukad riigid kus on pikaajaline plaan ja turutingimustega
kooskõlas toetusmeetmed. Enamasti on riigil pakkuda nii võrguühendus, kui CFD või
suured elektritarbijad, kellega sõlmida pikaajalised elektrimüügi lepingud(PPAd).
Sellega koos on olemas selge seaduslik raamistik, mis annab kindlustunde kõigile
osalistele. Mereparkide rajamine on täna Euroopas riiklik huvi, mitte ainult vastu
turutingimusi toimuv äri. - Eestisse tulekut ootab 13 energiamahukat tööstusüksust, mille kogu investeeringon 4,898 milionit eurot, millega luuakse 2,890 töökohta. Nende aastane
elektrivajadus on 5,8 TWh, mis on 73% Eesti aastasest elektrivajadusest. Need
investeeringud tulevad Eestisse, kui neil on tagatud taastuvelektri olemasolu. - Mereparkide rajamisega luuakse Saaremaale ja Pärnumaale hooldussadamad ja
tekivad töökohad kohalikele elanikele. Tallinna Sadama Paldiski Lõunasadamal on
suur potentsiaal saada kogu regiooni ehitussadamaks. 1GW meretuulepark loob
keskmiselt 150 otsest ja 150 kaudset töökohta. - Eestis kehtiva seaduse alusel jagavad tuulepargid kasumit kohaliku omavalitsusega.
1GW merepark panustab kohalikku kogukonda tänaste keskmiste elektrihindade
juurde 1-1,4 miljonit eurot aastas. - Eesti merepargid vajavad riigilt selgelt plaani järgnevaks viieteistkümneks aastaks,
nagu seda on teinud UK, Saksamaa, Holland või Poola. Selle juures tuleb silmas
pidada, et elektrit ei ole vaja ainult olemasoleva vajaduse katteks vaid ka majanduse
kasvamiseks ja fossiilsetest energiaallikatest väljumiseks kogu energiatarbest. Plaani
osa on selge seadusandlus, toetusmeetmete ajakava ja võrguühenduste ajakava. - Võttes arvesse eelmise aasta tundide elektrihinda oleks ühe GW suurusega
merepargi CfD tulu olnud riigile järgnev:
○ Kui CfD oleks sõlmitud hinnale 75€/MWh oleks riik teeninud 399 miljonit
eurot;
○ Kui CfD oleks sõlmitud hinnale 80€/MWh oleks riik teeninud 379 miljonit
eurot;
○ Kui CfD oles sõlmitud hinnale 86,5 €/MWh (MKM analüüsides kasutatud
hind) oleks riik teeninud 354 miljonit eurot;
○ Kui CfD oleks sõlmitud hinnale 90€/MWh oleks riik teeninud siiski 340 miljonit
eurot.