Eesti lähiaastate majanduskasvu võti peitub selles, kui ruttu leitakse lahendus suure hulga taastuvenergia turule toomiseks, tõdesid tuuleenergia assosatsiooni eestvedamisel korraldatud seminaril osalenud tuuleenergia arendajad, taristuettevõtted ning välisinvesteeringute eksperdid. Selle tulemusel terendaks Eestil võimalus ligi meelitada hetkel rohkem kui 1,4 miljardi euro ulatuses välisinvesteeringuid.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Terje Talve sõnul vajab Eesti taastuvelektrile üleminekuks tuuleparke nii maismaal kui ka merel. „Kui tahame vähemalt 100% tarbitavast elektrist toota taastuvallikatest aastaks 2030, nagu näeb ette riiklik eesmärk, siis vajame suuremahulise taastuvelektri tootmiseks vaieldamatult ka meretuult,“ ütles Talv.

Talv tõi esile, et meretuuleparkide rajamise suurimad komistuskivid on seni olnud pikad menetlusajad ja riigipoolse tegevuskava puudumine turutõrgete eemaldamiseks. „Samas lahendused on meretuuleparkides toodetava elektrituru käivitamiseks olemas – Euroopa Komisjoni poolt on soositud meede hinnavahelepingute sõlmimine riigi ja arendajate vahel. See tagaks krediidiasutustele võimalused meretuuleprojeke finantseerida olukorras, kus pikaajaliste elektriostulepingute turg Eestis veel puudub,“ selgitas Talv.

Hinnavaheleping tähendab, et kui turu hind on madalam kui hinnavahelepingus kokkulepitud hind, maksab riik tootjale vahe. Kui turu hind on kõrgem kui kokkulepitud hind, maksab tootja vahe riigile tagasi. Võttes arvesse viimaste aastate elektri hindu oleks riik teeninud selliste lepingutega aastas 340-399 miljonit eurot, lisa Talv.

Luminor panga peaökonomist Lenno Uusküla rääkis, et Eestil on kahtlemata tulevikus rohkem elektrit vaja. “See on vale eeldus, et me suudame 10 aasta perspektiivis energiat oluliselt kokku hoida. Ja kui me midagi viimasest 12 kuust oleme õppinud, siis me vajame kohapealset elektritootmist. See on otseselt seotud investeeringute Eestisse meelitamisega. Sest on üpris tõenäoline, et 10 aasta pärast on meie tööjõukulu sarnases suurusjärgus Rootsiga. Sellisel juhul ei ole mõeldav, et meie konkurentsieeliseks on see, et me ostame odavat elektrit Rootsist. See investeering läheb üpris tõenäoliselt siis juba Rootsi, mitte Eestisse,” selgitas Uusküla.

EASi ja KredeExi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonna juhi Joonas Vänto sõnul näitab nende analüüs, et lähiaastatel võib Eestisse tulla mitmeid energiamahukaid tööstusüksusi. „Eestisse tulekut kaaluvate ettevõtete koguinvesteering on üle 1,4 miljardi euro, mille tulemusel kiireneks Eesti majanduskasv, suurendades SKTd potentsiaalselt 4 protsendipunkti ning looks ligi 3000 uut töökohta. Selle eelduseks on aga taastuvelektri olemasolu. Energiamahukate tootmistena oleks nende aastane elektrivajadus 5,8 TWh, mis on lausa 73% Eesti aastasest elektrivajadusest. Seega julgen väita, et nii palju kui me rohelist energiat suudame toota, nii palju me ka ära müüme. Seda ei jää üle,” selgitas Vänto taastuvelektri tootmisvõimsustega kaasnevat potentsiaali majanduse jaoks.

Tallinna Sadama juhatuse liikme ja kommertsjuhi Margus Vihmani sõnul avab Paldiski Lõunsadamasse rajatav multifunktsionaalne kai kõik võimalused, et käivitada Eestis ka meretuuleparke teenindav majandusharu. “Paldiskil on võimalus olla Läänemere idakaldal esimene sadam, mille kaudu on võimalik ehitada ja hooldada meretuuleparke nii Eesti, Soome, Rootsi kui ka Poola vetes. See tähendaks uusi töökohti nii loodavate laevameeskondade kui ka hulgaliste teiste teenuste näol, alates meretuuleparkide ehituslikest töödest kuni kaablite logistika ja tootmiseni välja,” lisas Vihman.

Tuuleparkide arendajate seisukohast vajab Eesti tasakaalus tootmisportfelli jaoks nii maismaa- kui ka meretuult. Samas on maismaatuulikute rajamine kujunenud veelgi keerulisemaks mitmete looduskaitseliste piirangute ja pikkade menetlusaegade tõttu. Seetõttu tuleb arendajate hinnangul vaadata ka mere poole, kuhu oleks oluliselt  realistlikum viie-kuue aasta jooksul rajada tootmisvõimsusi, mis aitavad saavutada Eesti taastuvenergia eesmärke.

Meretuuleparkide seminaril tehtud ettekanded.

Lisainformatsioon

Terje Talv
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht
5063583
terje.talv@tuuleenergia.ee