Peaminister Kaja Kallas kohtus Eestis visiidil viibiva Soome peaministri Sanna Mariniga, et arutada muutunud julgeolekuolukorraga kohanemist, Ukraina toetamist ning Eesti ja Soome koostöö tihendamist.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Venemaa massiivne rünnak Ukraina vastu muutnud meie kõigi maailma ja seniseid arusaamu ning meil peab olema valmisolek uues reaalsuses tagada meie piirkonna julgeolek. „Eestil nagu ka Soomelgi on tugev ajateenistusel ja reservil põhinev kaitsevõime. Eesti kaitsevõimet kindlustab ka NATO kollekiivkaitse. Uutes oludes on vaja tihendada koostööd meie mõlema julgeoleku parandamiseks,“ ütles Kallas, kelle sõnul pole Soomel NATOs paremat sõpra kui Eesti. „Just tundmatuseni muutunud olukord on see, mis paneb head sõbrad ja naabrid teineteisega veelgi tihedamat koostööd tegema,“ lisas ta.
Peaminister Kallase sõnul on kannatused, mida näeme meist vaid tuhande kilomeetri kaugusel Ukrainas, šokeerivad. „Just tsiviilelanikkond on Putini sõja eesliinil: piiratakse suuri linnasid, takistatakse elanikel sealt turvaliselt lahkuda. See on kaasa toonud humanitaarkatastroofi,“ ütles Kallas.
Peaminister tõdes, et meie naabrist on saanud paaria ning elu sellise riigi naabruses nõuab kiiret ja pikaajalist kohanemist. Esmajärjekorras peame Ukraina rahvale ja tema juhtidele selles rängas olukorras andma toetust ja lootust. „Siinkohal on oluline selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. See on täna meie moraalne kohus. Hea meel, et ka Euroopa Parlament kutsus äsja üles Ukrainale kandidaatriigi staatust andma,“ ütles Kallas.
Samuti vajab Ukraina peaminister Kallase sõnul kiiremas korras sõjalist tuge, et ta suudaks end agressori eest kaitsta. „Umbes 30 riiki on otsustanud Ukrainat aidata kaitseotstarbelise sõjalise abiga. See on ajalooline arv. Hea meel, et ka Soome on võtnud vastu selle kaaluka otsuse,“ märkis Kallas.
Kallas rõhutas, et samaaegselt tuleb jätkata Venemaa, aga ka agressiooni kaasosalise, Valgevene, vabast maailmast isoleerimist. „Meie senised ühised otsused Euroopa Liidus Venemaa poliitiliseks, sõjaliseks ja majanduslikuks isoleerimiseks on olnud ajaloolistes mastaapides. On märkimisväärne, et veduriks ei ole siin vaid valitsused. Ka väga suur arv ettevõtteid, spordi- ja kultuuriorganisatsioone on teinud otsuseid Venemaaga suhete katkestamiseks ja seal oma tegevuse peatamiseks,“ ütles ta.
Samuti märkis Kallas, et Venemaa agressioon Ukraina vastu mõjutab ka Eesti inimeste elu ja meie majandust. „Peame olema valmis pikaks vastasseisuks ja paratamatult seisavad ka meil rasked ajad alles ees. Aga see on hind, mida peame võitluses vabaduse ja demokraatia eest maksma,“ sõnas ta.
Peaminister Kallas tõi esile ka energeetikaalase koostöö ja märkis, et meie eesmärk peab olema ühiselt vähendada Euroopa energiasõltuvust Venemaast. „Saame koos Soomega selleks regioonis palju ära teha: investeerida senisest enam taastuvenergiasse, näiteks Läänemere merevõrgu kiire väljaehitus ja tuuleparkide rajamine, et tarbija jaoks hindu madalamal hoida,“ ütles ta. „Loodan, et meil õnnestub kiiresti edasi liikuda Estlink 3 projektiga ja see hiljemalt aastaks 2030 lõpetada. Samuti tahame kiiresti sõlmida gaasisolidaarsuse kokkuleppe, et olla valmis vastastikku abi pakkuma olukorras, kus Vene gaas meie turule enam ei jõua või ei jõua seda piisavalt,“ lisas Kallas.
Peaministritele esitleti täna ka kolmandat Eesti ja Soome tulevikukoostöö raportit. Raporti autorid Jaak Aaviksoo ja Anne-Mari Virolainen andsid ülevaate Eesti ja Soome suhete hetkeseisust ning soovitustest uuteks koostöövõimalusteks, eelkõige digi- ja rohepöörde vallas. Raportiga saab tutvuda välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/eesti-ja-soome-euroopa-liidus-suhete-tulevikuraport
Peaminister Kallase pressiavaldus: https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallase-pressiavaldus-parast-kohtumist-soome-peaministri-sanna-mariniga