Selleks, et vabastada enamus Eestist kõrgusepiiranguteta rajamiseks, investeerib riik lähiaastatel uutesse radaritesse kokku 74,5 miljonit eurot.
ja negatiivsete mõjude vältimiseks on sama suurusega alade katmiseks vaja rohkem radareid.
2024. aastaks on olemas Kirde-Eesti kompensatsiooniradar ning 2025. aastast vabastatakse teise kompensatsiooniradariga suurem osa Mandri-Eestist kõrgusepiiranguteta püstitamiseks.
2019. aasta novembris otsustas valitsus investeerida Kirde-Eesti õhuseireradarisse ja raadiosüsteemidesse 37 miljonit eurot, et vabastada osa Lääne-Virumaast ja Ida-Virumaast riigikaitselistest kõrguspiirangutest arendamisel, teatas kaitseministeerium BNS-ile.
2021. aasta aprillis otsustas valitsus täiendavalt investeerida 37,5 miljonit eurot suurema osa Mandri-Eesti alast kõrgusepiirangutest vabastamiseks.
Ministeerium toonitas, et ehkki seadmete hanke ja taristu rahastamine tuleb teiste ministeeriumide eelarvetest, jäävad jooksvad kulud kaitseministeeriumi ja tulevad kaitse-eelarvest – ligi 48,5 miljonit eurot.
Kõrgusepiirangud jäävad kehtima õhuseireradarite positsioonide ümber 15 kilomeetri raadiusega aladel, samuti merealadele, saartele ja poolsaartele.
Vaatamata kompensatsiooniradarite rajamisele, tuleb , ka üksikute tuulikute, asukohad jätkuvalt kooskõlastada kaitseministeeriumiga, kuna tuulikud võivad avaldada negatiivset mõju erinevatele riigikaitse süsteemidele.