Eile toimus Riigikogu taastuvenergia toetusrühma koosolek, mille eesmärk oli leida lahendusi Eesti taastuvenergia sektori ees seisvatele väljakutsetele.

“Koosolekul tõdeti, et on rida küsimusi, mis vajavad kiiret lahendust. Vastasel juhul ei pruugi Eesti rohelise elektri tootmist puudutavaid kliimaeesmärke aastaks 2030 saavutada. Kaitseväe radarite piirangud, selgusetus kaugema tuleviku vähempakkumiste osas ja vähene teadlikkus, miks Eesti tuuleparke vajab, võivad koosmõjuna kliimaeesmärkide saavutamise venima panna,” ütles toetusrühma esimees Lauri Läänemets.

Kuigi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib, et ettevõtjad rajaksid tuuleparke ilma riigi poolse toetuseta, ei juhtu see arendajate sõnul liiga suure riski tõttu. Kuna maismaa tuulepargi rajamine võtab umbes viis aastat ja mere tuulepargi ehitus kaks korda kauem, on oluline teada, kas ja millises mahus vähempakkumisi riik pärast 2023. aastat kavatseb teha. “Tuuleelektri toomisvõimsuste rajamist mõjutavad kaitseväe radarid, millest ainult Ida-Virumaad katva radari väljavahetamine on otsustatud. Täna teevad valdavas osas Eesti omavalitsused uusi üldplaneeringuid, kuid ilma Kaitseministeeriumi kinnituseta sinna võimalikke tuuleparkide alasid sisse ei saa planeerida. Kinnitatud üldplaneeringu muutmine on aga hiljem aastate pikkune tegevus. Lahendusi võiks olla kaks – lubada planeeringutes tingimustega parkide rajamine ning uute radarite ostmine, mille maksumuse hüvitamises võiksid hiljem piirkonna tuuleparkide arendajad osaleda,” ütles Läänemets.

Samuti tõdeti koosolekul, et tänaseni puuduvate reeglite tõttu, mille järgi kohalikud elanikud iga tuuliku rajamise eest kasu saaksid, on kogukonnad järjest rohkem tuulikute rajamise vastu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab kohaliku kasu seaduse järgmise aasta esimeses pooles valitsusele esitada. “Suurt pilti vaadates on aga Eesti Lätist ja Leedust ning Poolast maha jäämas. Kuna põlevkivi elektri tootmine nähtavas tulevikus lõppeb on oht, et satume elektri eksportijast importijaks, sest oleme olnud aeglased ning kliimaambitsioonides tagasihoidlikud. See kõik on aga maksma läinud töökohad ja saamata jäänud tulu maapiirkondade ja rannaalade elanikele,” täiendas Läänemets.

Koosolekul osalesid Taastuvenergia Koja, Tuuleenergia Assotsatsiooni ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.