Kliimaminister Kristen Michal käis välja plaani pakkuda eraldi hinnapõrandat nii mere- kui . See võib küll tähendada arendajatele saja miljoni euro suurust toetust aastas, kuid sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa hinnangul võib see siiski anda odavama lõpphinna.
Michal ütles ERR-ile, et ei kommenteeri seotud mõtteid enne, kui otsused on tehtud. Kolmapäevasel Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil esitles aga Michal plaani, mis erineb senipakutust tunduvalt.
Sügisel pakkus kliimaministeerium arutamiseks vähempakkumise, mille järgi pakuks riik hinnapõrandat kuni kuuele teravatt-tunnile . Kusjuures kandideerimisel polnuks vahet, kas planeeritakse mere- või maismaaparki. Peaasi, et elekter jõuab võrku 2030. aastal.
Hinnapõrand tähendab, et kui langeb teatud tasemest ehk põrandast läbi, maksab riik tootjale vahe kinni. arendajad teatasid seepeale, et meede soosib .
Neljapäeval avaldas kliimaminister Kristen Michal uue plaani. Selle järgi tehtaks eraldi kaks vähempakkumiste vooru. Nelja teravatt-tunni jagu tootmist oodataks plaani järgi 2029. aasta lõpuks ja sama palju merele 2033. aasta lõpuks.
Loe edasi ERRist>>